MinuIP.net

Proksi ehk proxy (ingl.k.) ehk vahendusserver vahendab erinevate internetiteenuste päringuid klientarvuti ja mõne teise välise serveri vahel. Kasutatakse ka nö tagurpidi (reverse) proksisid, mis vahendavad erinevate klientarvutite päringuid kindla serveri vahel, näiteks veebilehe puhverdamiseks ja veebiserveri enda koormuse sel moel vähendamiseks. Nagu eelnevas näites, võivad proksid lisaks vahendamisele ka andmeid puhverdada (cache), kus korra päritud andmed puhverdatakse mällu ja järgmisel päringul serveeritakse kliendile hoopis need.
Kasutatakse ka filtreerivaid proksisid, näiteks internetiressursside volitamata kasutse piiramiseks ja muude lisaregulatsioonide kehtestamiseks, näiteks võib firma oma töötajatel ära keelata teatud veebisaitide või uudisgruppide külastamise. Veebiproksi serveri kasutamise võimalust pakuvad enamus internetiteenuse pakkujaid kes jagavad ka juhiseid oma klientidele veebribrauserite häälestamiseks. Mingil määral aitab see kiirendada internetis "surfamise" visuaalset jõudlust, reeglina just välismaiste ja aeglasema või ülekoormatuma ühenduse taga asuvaid lehekülgi. Lisaks puhverdatakse ka nimepäringuid mis aitavad jõudluse tõstmisele samuti kaasa. Üldiselt on tänapäevaks veebid sellises ulatuses dünaamlised ja ühendused kiired, et nende vahepuhverdamisel ei ole kasu selgelt märgatav. Lisaks omab vahendus ja puhverdamine ka mõningaid puudusi, näiteks andmete vananemine jms.
Anonüümsete veebiprokside kasutamine võimaldab jällegi mööda pääseda filtreerivate prokside piirangutest vahendades päringuid keelatud veebisaitide või uudisgruppidega. Proksisid kasutatakse ka juhul kui kasutaja IP aadress on mustas nimekijas või mingil põhjusel ei lubata päringuid tema georgraafilisest asukohast lähtuvalt.
Tüüpilised proksid suudavad korraga teenindada sadu või isegi tuhandeid kasutajaid.
Tavakeeles tähendab proxy volitatud isikut, kes tegutseb teise isiku nimel.

Proksi serveri, näiteks anonüümse HTTP proksi, kasutamisel kõik andmed, mida saadetakse, näiteks veebilehe HTTP serverile, peavad läbima proksi serveri enne kui see jõuab HTTP serverini. Enamasti saadetakse see info krüpteerimata kujul, seega on oht, et mõni proksi server kogu andmed salvestab, kaasa arvatud krüpteerimata kasutajanimed ja paroolid.
Alati oleks mõistlik kasutada tuntud ja usuldusväärseid proksi servereid. Eelistada maksaks neid kes toetavad SSL protokolli (aadressi algus on: https://) andmete krüpeerimiseks, sest juhul kui veebileht ise kasutab SSL protokolli kuid proksi server mitte, siis sinu ja proksi serveri vaheline liiklus toimub krüpteerimata kujul.

Privaatsus on üks internetikasutajate põhimuresid. Selleteemalised mured võib jaotada kolme liiki:
* Kellele võib millist personaalset teavet jagada?
* Kas sõnumeid saab vahetada nii, et keegi kõrvaline isik neid ei näe?
* Kas ja kuidas saab sõnumeid saata anonüümselt?
Personaalse teabe privaatsus Enamik veebikasutajaid usub, et kui nad mingile veebisaidile saadavad enda kohta andmeid, siis ilma nende loata seda teavet kellelegi kolmandale osapoolele välja ei anta. W3C Platform for Personal Privacy (P3P) projekt soovitab konkreetseid meetodeid, mis võimaldavad kasutajatel ise ära määrata, millist personaalset teavet nad soovivad konkreetse veebisaidiga jagada ja kuidas seda teha. P3P sisaldab mitut harustandardi ettepanekut, sh Open Profiling Standard (OPS). P3P soovitustele vastava tarkvara abil saavad kasutajad luua oma isikukirjelduse, mis vastavalt kasutaja soovile avaldatakse mingile veebisaidle kas osaliselt või täielikult. Et kasutaja saaks teada, kas antud veebisaidile võib oma personaalseid andmeid usaldada, peab taolisi andmeid koguval veebisaidil olema avaldatud saidi privaatsuspoliitika deklaratsioon (Statement of Privacy Policy).
Sõnumite privaatsus Internetitaolises avatud võrgus on sõnumite privaatsuse tagamiseks vajalik sõnumite krüpteerimine, seda eriti e-kommertsi tehingute puhul. Levinuim krüpteerimismeetod veebis on avaliku võtme infrastruktuur (PKI). e-posti sõnumite puhul kasutavad paljud lihtsamat PGP-süsteemi, mis võimaldab kasutajal sõnumit krüpteerida või lihtsalt lisada digitaalallkirja, mis aitab sõnumi saajal kindlaks teha, kas sõnumit pole teel olles näpitud.
Anonüümsus Kuigi seda privaatsuse liiki harilikult ei vajata ega soovita, esineb siiski olukordi, kus inimesed tahaksid seda kasutada (näit. kui keegi soovib teatada kuriteost, ise anonüümseks jäädes). Probleemi lahendamiseks kasutatakse mõnikord anonüüm-remeilerit, mis saadab sõnumi edasi omaenda aadressilt, nii et sõnumi esialgne saatja jääb anonüümseks.